Eesti Looduse fotov�istlus
2/2002



Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

RATTARETK
Kevadine mutukaelu

Nagu igal teisel aastaajal, on ka kevadine loodus putukaid tis. Ainult trkavate lillede vahel putukate ja teiste pisielukate mrkamiseks on vaja hsti teravat silma ning teadmisi nende elukommete kohta.

Enamik putukatest talvituvad munadena. Kevadel munadest koorunud vastsed on pisikesed, varjatud eluviisiga ja meie silma alla ei satu. Putukad, keda me kevadeti kohtame, veetsid talve valmikuna ja on koos esimeste rndlindudega meil kevadekuulutajate seas.

Esimesena nhtud liblika jrgi on ikka suve ennustatud. Kes neb esimesena kollast liblikat, sellel arvatakse tulevat ilus, soe ja pikeseline suvi. Kellele juhtub ette kirju liblikas, sellel tuleb elamusterohke, mitmekesine suvi. Valge liblikas ennustab rasket suve, must liblikas aga kurba suve. Mitmel pool maailmas sltub suve tulemine ka nhtud liblika tegevusest kiiresti lendav liblikas on parem enne, kui kusagil paigal soojendav tiivuline.
Ennustuste aluseks on suuremad, peval lendavad liblikad, kes kik on talvitunud valmikuna. Kige esimeste liblikatena rkavad tavaliselt juba aprilli alguses talveunest koerliblikad ja peva-paabusilmad. Nad talvituvad tavaliselt mnes aknapraos, pningul vi kuurialuses. Need kohad soojenevad pikese ja ka majasoojuse kes kiiresti ning suvekuulutaja lhebki esimese sooja tuuleiiliga lendu. Nii koerliblikas kui ka peva-paabusilm on mlemad kirjud liblikad. Kuigi nende arvukus vib aastast aastasse suurel mral kikuda, on mlemad hed meie tavalisimad liblikad. Seega lahtiste silmadega looduses kival inimesel tuleb alati kirev, mitmekesine ja huvitav suvi.
Koerliblikatele ja peva-paabusilmadele jrgnevad kiiresti rohupuhmastes ja langenud puulehtede vahel talvitunud liblikad krbtiivad, lapsuliblikad ja leinaliblikad. Krbtiib on "kirju" liblikas. Leinaliblikast, nagu nimigi nitab, on rahvasuus saanud "must" liblikas. Kuigi leinaliblika tiivaservas laiutab ilus kollane vt, loetakse tumedat tiibade phitooni ennustuse jaoks siiski olulisemaks. Lapsuliblikatega on lugu tunduvalt keerulisem. Isased lapsuliblikad on ilusad tumekollased ning kuulutavad heselt pikesepaistelist ja sooja suve. Emaste lapsuliblikate tiivavrvus on tunduvalt kahvatum, valkjasroheka alatooniga. Seetttu vib emane lapsuliblikas ereda pikese kes tiibu vlgutades jtta mulje ka "valgest liblikast". Nii et soe suvi kib ksikes raske suvega. Vga vale see kokkusattumus polegi. Liigne pikesepaiste on sama ebamugav kui liigselt vihmane suvi.

Rattaga liivastel metsateedel sites neme liival ringi jooksvaid mardikaid. Need on liivikad, kellest nmmeliivikas on ks esimesi kevadputukaid. Teda vime kohata juba aprilli lpus. Suured jooksiklased elavad valmikuna mitu aastat ja neid vime tegelikult kohata aastaringi. Liivikatega koos neme tihti ka ksikult elavaid liivamesilasi, kes liiva sisse kaevatud urgudesse oma mune peidavad. Metsakuklased on maikuuks oma pesa sisemuse les soojendanud ja tuhandetest isenditest koosnev superorganism sipelgapesa elab oma tavalist elu.
Kui mnda rohupuhmast lhemalt uurida, siis vib leida lepatriinusid. Nemad talvituvad heskoos kulu all ja ronivad puutvedele endid soojendama. Kevadisi "rohukrsikuid" krmpsutavad usinalt rohukedriku ja niidukedriku rvikud. Nemad veedavadki talve rvikuna, tidavad khu kevadiste vrskete rohulibledega ning alles siis nukkuvad. Mulluse kulu taustal paistavad nad hsti silma. Kuivanud rohukrte vahel sibavad ringi pruunikashalli karvaga vikesed huntmblikud. Siiski on kevadeti mblikke vhe nha. Sgisel munast koorunud ja letalve elanud kaheksajalgsed loomakesed on kevadel tillukesed ning nende poolt kootavad vrgudki tillukesed. Niteks ristmblik talvitub aga munades ja suure vrgu kudumisega hakkavad nad tegelema alles suve teisel poolel.

Kui esimestest soojadest pevadest on mdunud mned ndalad, poevad talvitunud nukkudest vlja jrgmised putukad, kellest silmatorkavamad on ngeseliblikas ja psusaba. Soojema kevade korral vime nendega kohtuda juba maikuu alguses. Liblikalennu ja ldse putukarohkuse tippaeg saabub meile juulikuus.
Prast rohupuhmas pikutamist vi vsas jalutamist tasub ennast hoolikalt le vaadata kevadeks on kdukihis talvitunud puugid pikalt nlginud puugid ja otsivad nd ohvrit, kellest ennast verd tis imeda. Peagi hakkab lkketule mber istumist ilmestama mahe ssemuusika.



Urmas Tartes
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013