Eesti Looduse fotov�istlus
3/2006



Rattaretke "Kuidas elad, Ahvenamaa?" 2003 pildid.

Rattaretke "Kuidas elad, Alutaguse?" 2004 pildid.

Ajakirja Loodus talgud Leevres. Vaata pilte.

Artiklid
Tenerifest teisiti

Botaanikud lle Reier ja Elle Meier tutvustavad Kanaari saari, rnnates mererannast les Tenerife krgustesse.

Tenerife on suurim Kanaari saartest.
Aastakmneid seondusid Kanaari saared eestlasele tusikliku puhkusega palmide all, mis nukogude ajal oli vimalik vaid vhestele kadestamist vrt ravalituile. Ka iidne kreeka pritolu legend kneleb, et ainult hoolega valitud isikud psevad prast surma Kanaaridele.

Aastas klastab neid saari aga miljoneid turiste. Viimastel aastatel on ka Eesti tavakodanikule saanud jrjest taskukohasemaks see maine paradiis oma silmaga le vaadata. On ilmunud palju Kanaaridel kinute vaimustatud reisikirjeldusi, erinevatest telesaadetest rkimata, millest klama jvad snad puhkus ja lbutsemine. Aasta tagasi kis paarkmmend Tartu likooli botaanikut ja koloogi Tenerifel teaduslikul ekspeditsioonil. Vaatamata osavtjate hoolikale teoreetilisele ettevalmistusele professor Meelis Prteli juhendamisel, ei uskunud paljud osavtjaist siiski, et see Saaremaa suurune saar viks olla looduse poolest nii erakordselt huvitav ja vaimustada ka tnapevast uurijat samavrd kui kuulsaid loodusuurijaid sadu aastaid tagasi. Vahepeatus maadeavastusretkel. Oma soodsa asendi tttu Maroko ranniku lhedal olid Kanaarid aastasadu merereiside peatuspaigaks, kus tiendati varusid enne Atlandi ookeani letamist vi mber Aafrika purjetamist. Sageli peatuti neil saartel ka tagasiteel Euroopasse. Kolumbuski vttis nii oma Uue Maailma esimesel (1492) kui ka teisel (1493) avastusretkel ookeani letuseks Kanaaridelt hoogu, kuigi Hispaaniale alistus see saar Kanaari saartest viimasena alles kaks aastat hiljem. Kuulus loodusuurija Alexander von Humboldt vaimustus Tenerifest 1799. aasta suvel ja nimetas Teidelt allasitu Orotava poole maailma ilusaimaks vaateks. Santa Cruz de Tenerifel peatus ka meie kuulus kaasmaalane von Krusenstern oma mbermaailmareisi alguses 1803. aasta sgisel. Omamoodi lbisiduhoovi seisusega kaasnes see, et paljud eksootilised taimed judsid Kanaaridele veidi varem kui kuningate aedadesse. Kanaari saarte kliimas lksid nii mnedki inimesele huvi pakkuvad uustulnukad hoopis paremini kasvama kui mujal ja jid seal kauemaks psima kui Euroopas. Kirjut pritolu floora. Alates 16. sajandist edendati Kanaaridel paari sajandi vltel suurejooneliselt suhkrurookasvatust. Kalli purpurpunase vrvaine saamiseks vajalike koenillitide kasvatamiseks rajati 19. sajandi keskel viigikaktuste istandused ja kuigi aniliinvrvide turule tulekuga on see tegevus tnaseks hbunud, on Ameerikast prit viigikaktused meklgedel nii tavalised, et taimede levilatega vhem tuttav turist peab neid Tenerife plisasukateks. Ka ameerika agaavid tunnevad end Kanaaridel suurepraselt. Kaktustele ja paljudele teistele nutud ilutaimedele on kliima soodne. Meilgi mgil olevad pallisuurused grusoni siilkaktused ehk kuldkerad on sageli suureks paisutatud just Kanaaridel. Isegi turistidele pakutav Kanaari saarte smbollill kuninglik strelitsia ehk paradiisilinnulill ei ole Kanaaride floorast, vaid prit Luna-Aafrikast. Taimehuviline vib ka linnast vlja minemata saada eksootiliste elamuste osaliseks, sest linnahaljastuses kohtab sadu meile vaid potitaimedena tuntud liike maailma erinevaist paigust: Mehhikost prit kaunis piimalill ehk julutht on siin sirelipsa suurune ja kasvab sbralikus naabruses lehvikuna laiuva Madagaskari rnduripuu ning mne Austraalia akaatsiaga. Botaaniku lastetuba. Lisaks saare phjaosas paiknevale Orotava botaanikaaiale on kogu saarel suuremaid ja viksemaid parke ning aedu, kus huviline saab siltide abil taimede nimed teada. Kuigi tegemist on hispaaniakeelse maaga, on mitmesuguseid nii kohalikke kui ka ilutaimi tutvustavaid raamatuid inglise ja saksa keeles. Erakordne juhus tutvuda vabas hus maailma taimede mitmekesisusega, ilma et peaks selleks kohe mbermaailmareisi ette vtma. Vi hoopis vimalus ppidagi thtsamad eksootilised viljapuud siin enne troopikareisi selgeks! Selline ettevalmistus Kanaaridel peaks kll ideaalis kuuluma iga botaanikuks ppija kohustuslikku ppekavasse. Walteri lbilige. Tenerife saare keskel krgub lumemtsiga Pico de Teide vulkaan, mis on olnud sajandeid meresitjatele kaugelt nhtavaks orientiiriks. Teide vulkaani ookeanist ligi nelja kilomeetri krgusele vlja ulatuvat osa kutsutakse tavaliselt Tenerife saareks. Suur krguste vahe saare vikese pindala kohta muudab looduslikud tingimused vga mitmekesiseks. Kaasa mngivad ka hoovused ja tuuled, nii on saare phjaosa lopsakalt niiske ja lunaosa krbeliselt kuiv. Kogu saar koosneb vulkaanilistest materjalidest, mis on kll mineraalaineterikkad, kuid mis oma poorsuse tttu vett kaua ei silita. Seega on saare lunaosas veepuudus probleemiks nii kohalikele taimedele kui ka istanduste pidajatele. Puhas mage vesi on Tenerifel defitsiit. Veevrgis jookseb ookeaniveest magestatud vesi, mis joomiseks ei ole klbulik, joogivesi on mitmeliitristes plastikpudelites saadaval poodides. Tegevvulkaanide edetabelis asub Teide krguselt 15. kohal. Krge matest lhim asub Trgis, enamik aga Uues Maailmas. Botaanikutena ei huvitanud meid lumega kaetud tipu vallutamine, vaid tutvumine taimestiku krgusvndilisusega. Selles osas pakub Tenerife klassikat. Botaanikutele on pikutest tuttav Heinrich Walteri tehtud taimkatte krgvndilisust iseloomustav lbilige Pico de Teidest. Pike 364 peva aastas. Hmmastav, et vaatamata suurele puhkajate hulgale on Kanaari saarte omaprane kohalik taimestik hsti silinud. Vaid veidi El Medano linnakesest vlja jalutades juame poolkrbeliste koosluste keskele Montaa Roja (Punase Me) kaitsealal. Mgi on vaid 171 meetrit krge, kuid maastik eestlasele kaunis harjumatu. Jala all krabiseb tumedates punakates toonides vulkaaniline kivim, millesse on end kinnitanud tugevas tuules vabisevad madalad, sageli jndrikud taimed. Suurem osa neist on lihakate varte vi lehtedega, et veevarusid silitada, ning tihti ka astelde ja ogadega, et seda varu taimtoidulistele loomadele mitte kergelt loovutada. Hsti hakkavad silma erkkollased ja hallid samblikulaigud. Turistile suureprane kliima, kus vihma sajab haruharva ja pike paistab 364 peva aastas, ei ole taimede kasvuks kuigi soodne. Phja poolt tulevad vihm ja pilved ei saa le Teide me. Isegi vhik imestab. Turdvsa, mis ulatub mgede kuivadel nlvadel kuni 800 meetri krgusele, avaneb meile llatuslikult kanaari piimalillede sirgete tulpadena kohe Gimari linna viimaste majade taga. Kanaaride kohalik taimestik on saarte asendi tttu kujunenud nii Vahemere piirkonnast kui ka Kirde-Aafrika pritolu taimedest. Kanaari saared asuvad kll Aafrikast vaid ligikaudu saja kilomeetri kaugusel, aga kuna nad on tekkinud vulkaaniliselt ning ei ole mandriga kunagi otseselt henduses olnud, siis on taimestik kauaaegse eraldatuse tttu saanud areneda omasoodu. Kohalikke taimeliike on kll umbes sama palju kui Eestis, kuid suur osa neist on omased ainult Kanaari saartele ja on kodus ainult Tenerife saarel. Osa neist on niivrd veidrad, et paeluvad ka taimedega vhem tuttava thelepanu. Niteks lihakate kandiliste vartega kanaari piimalilled, aga ka oleandrilehine kleinia, tursunud vartega korvieline, mis suguluses meie ristirohtudega. Vanakese marad viljad. Neme sedagi, mis on pikaajalise inimtegevuse tttu alles jnud kunagistest kanaari datlipalmi, hariliku draakonipuu ja euroopa lipuu saludest. Nende metsade nnetuseks kasvasid nad plluharimiseks ja karjakasvatuseks soodsates tingimustes ja on tnapevaks praktiliselt kadunud. Draakonipuid vib, lisaks maailmakuulsale Icod de los Vioses kasvavale, saarel nppudel les lugeda. Monumendina krguvale hiigeldraakonipuule omistatakse vhemalt tuhandeaastast vanust, mida ei saa ka kuidagi vaidlustada, sest draakonipuu heidulehelise taimena ei moodusta jmeduskasvu tulemusena aastarngaid. Meid llatab hoopis see, et vanakesel valmivad krgel ladvas marad viljad ja alla potsatanud on nii vge tis, et juba idanevad. Nii draakonipuid kui ka kanaari datlipalme kasvatatakse ndsel ajal saare haljastuses. Samas ei maksa lasta end eksitada, sest haljastuses kohtab siin ka hulgaliselt erinevatest maailmajagudest prit eksootilisi palmiliike, samuti draakonipuuga sarnaseid tkliiliaid Ameerikast ja tlvpuid Austraaliast. Endiste metsade kohal kidavad thelepanu kummalised rosettidega turdtaimed kestvikud, mis kasvavad kaljupragudes ja osa neist on asustanud maaliliste vikelinnade kivikatused. Kanaarimnnikud. Tuseme serpentiinina siuglevaid teid pidi krgemale. 1400 meetri krgusel jb maha viimane asula itsvate mandlipuudega ja edasi lheb tee lbi kanaarimnnikute. Esialgu on need krged ja tihedad, kuid lespoole judes muutuvad jrjest hredamaks ja madalamaks. Kanaari mnd on omane ainult Kanaari saartele, kuigi veidi sarnaste pikkade okastega mnde (valge, kollane ja rumeelia mnd) vib kohata ka Eesti parkides. Kanaarimnnikud on kaitse all. Vrtusliku puidu tttu olid nad peaaegu juba kriitilise piirini raiutud. Okaspuude seas erakordne on kanaari mnni omadus anda tvevsusid. Oludes, kus tulekahjusid on tegevvulkaani tttu (seni viimane Teide purse oli 1909. aastal) suurema tenosusega kui mujal, on see kiireks taastumiseks vajalik kohastumus. Mnniku alune on peaaegu taimestikuta, kuiv ja kiviklibune. See sarnaneb meie plevkivi aherainemgedele rajatud mnniistandike alusega. Vana kraatri juures. Canadas de Teide kaldeera ehk siis vana sissevarisenud kraater asub umbes kahe kilomeetri krgusel, lbimduga ligi 20 kilomeetrit. Uus tipp on veel poolteist kilomeetrit krgemal. Kraatri juures ei klba enam elda, et Kanaarid on igavese suve saared, isegi Eesti suve silmas pidades. Tuul raputab raagus luudpsaid ja vristab teisigi kuivetunud endeemseid puhmaid, mille vahel on sulamata lume laigud. Puid ei ole, mberringi laiub vulkaaniline kuumaastik. Teide kljel neb laava alla valgumise jlgi. mbruses on filmitud nii Ahvide planeeti, Thesdasid kui ka Bondi seeriaid. Et just on sadanud lund, on kohalikud tulnud autotite lastega lund katsuma. Ei mista meie Eestimaa talvest pgenenutena eriti nende rmu jagada. Nemad ilmselt ei saa aru, miks meie kkitame vaimustunult kuivanud lehtedega puhmaid katsudes ja samblikke uurides. Inimesekrgune kanarbik. Laskume Teide phjaklge mda. Krguse alanedes saame nha niiskuse mju taimestikule. Teeme peatuse puiseerikate juures. Tepoolest eriline tunne on inimesekrguste kanarbikupsaste keskel viibida. Niiskematele tingimustele viitavad ka puude otsas kasvavad samblikud, eriti tuules lehvivad pikad puuhabemed. Veelgi madalamal asuvad loorberimetsad. Need on niisked ja hmarad, tved tis samblikke, samblaid ja snajalgu, ks huvitavam kui teine. Metsavilus varjab end orani kellukaga kaunis kanaari endeem Canarina canariensis, kelle teaduslik nimi rgib iseenda eest. Loorberimetsad ei koosne ainult loorberipuudest, vaid ka mitmetest eemalt vaadates sarnaste nahksete lihtlehtedega puuliikidest. Loorberimetsad levisid kunagi laiemalt Vahemere piirkonnas, kuid on tnapevaks muutunud vga haruldaseks ja seetttu nd ka Natura elupaigatpide nimestikus. Jtame uduvihmapiiskadest mrja metsa maha, tagasi vaadates kaob ta kiiresti halli vihmapilvesse. Kanaarid kohustuslikuks. Taimegeograa filised ppetunnid saavad selleks korraks lbi. Kaasa toodud taimenidised lhevad prast korrastamist ja mrangute kontrollimist hoiule Tartu likooli botaanikamuuseumi herbaariumi, kus nad on tienduseks mdunud sajandi algusest prit Kanaari saarte nidiskogule. Majanduslike vimaluste paranedes peaks Tartu likoolis botaanika ja taimekoloogia erialal doktorikraadi kaitsnu kindlasti ndalase Kanaaride ppuse lbi tegema. Ja mis siis, kui selle ppuse jooksul juab ta ainult he korra minna ookeani ujuma.

Meremehena Las Palmases

Nukogude ajal oli ka Eesti kaubaja kalalaevade peatuspaigaks Las Palmas Tenerife naabersaarel Gran Canarial. Tee Lne-Aafrikasse viis Las Palmasest mda. Seal peatuti, kui oli teenitud raha. Kaptenid arvestasid sellega, et laev juaks hommikuks Las Palmase reidile, et mehed saaksid poodi minna. Philine oli siis mitte linna ja maad vaadata, vaid klastada odavaid poode, spetsiaalselt vaeste meremeeste jaoks loodud poode. Neid pidasid kas Vene emigrandid vi kohalikud, kes oskasid vene keelt. Taolised kauplused asusid kohe sadama lhedal. Nende omanikke kutsuti maklakkideks. Philine pood kandis nime Kosmos. Meremehed ostsid seda, mida sai hiljem kodus maha rida: philiselt vaibad, teksaspksid, lngad. Meremeeste palk oli vike ja see ri andis olulist lisa.
Enn Pttsepp, endine laevaarst





lle Reier ja Elle Meier
29.10.2012
18.10.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
20.09.2012
26.09.2013
06.06.2013